Anija Vallavalitsus alustas tänavu kevadel Anija valla arengukava 2026–2036 koostamist. Seni on arengukava töörühm kogunenud kolmel korral ning aprilli alguses koguti SWOT-analüüsi sisendit volikogu komisjonide liikmetelt ja vallavalitsuse töötajatelt.
4. juunil toimus Kehra Rahvamajas arengukava koostamise esimene avalik arutelu. Kohale tuli 13 inimest seitsmest erinevast Anija valla asulast. Arutelu oli aktiivne, sisukas ja tulevikku vaatav.
Seekord keskenduti koostööle ja kaasamisele. Ühiselt leiti, et koostöö toimib kõige paremini siis, kui tegutsetakse koos, mitte kõrvuti. Kaasamine on tulemuslik ainult siis, kui inimeste arvamusi kuulatakse ning ettepanekutega ka arvestatakse. Osalejad jagasid oma kogemusi, tõid välja kitsaskohti ning pakkusid lahendusi, kuidas parandada koostööd kogukondade, vallavalitsuse ja teiste osapoolte vahel.
Hea koostöö alusena nähti selgeid rolle, regulaarset infovahetust ja toimivaid suhtluskanaleid. Oluliseks peeti kohalikke kokkusaamiskohti – poode, rahvamaju ja raamatukogusid –, kus inimesed saavad kohtuda, suhelda ja kogukonnaelu edendada. Ühe ideena pakuti välja valla asutuste avatud uste päev. Samuti peeti tähtsaks volikogu ülekandeid, ühiseid üritusi ning vahetut suhtlust.
Arutelul rõhutati, et kogukonnale oluline info peaks jõudma inimesteni võimalikult varakult. Võimalusena nähti vabatahtlike kaasamist erinevatesse tegevustesse, sealhulgas kogukonnatalgutele ka väljastpoolt kogukonda pärit inimeste kutsumist. Samuti leiti, et rohkem tuleks märgata ja jagada kogukondade edulugusid.
Ühe ettepanekuna kõlas mõte luua avalik keskkond soovide ja ettepanekute kogumiseks, kus ideid saaks regulaarselt üle vaadata ning ühiselt tähtsuse järjekorda seada. Tulevikku vaadates nähti võimalusi ka tehisintellekti kasutamiseks vallavalitsuse töövahendina. Lisaks pakuti välja kord nädalas külade kontaktisikutele saadetav infokiri.
Arutelul kõlanud ettepanekuna leiti, et talumiskohustusega seotud kompensatsioonide põhimõtted võiksid olla kohalike elanikega läbi arutatud ning arengukavas selgelt sõnastatud.
Arutelu lõpus said osalejad hinnata SWOT-analüüsis välja toodud märksõnade olulisust.
Anija valla suurimate tugevustena nähti looduskeskkonda, Tallinna lähedust ja head ühendust pealinnaga, rahulikku elukeskkonda, toimivat haridusvõrku, aktiivset spordi- ja kultuurielu ning turvalisust.
Peamiste nõrkustena toodi välja valla mainega seotud ajaloolised kuvandid, teede olukord, kommunikatsioon, Tallinna tugev mõju kohalikule arengule, ühistranspordi piiratud võimalused väljaspool keskusi ning ligipääsetavusega seotud küsimused.
Suurimate võimalustena nähti maale kolimise jätkuvat populaarsust, elamuarendust ja olemasolevate hoonete renoveerimist, kaugtöö levikut, looduskeskkonna väärtustamist, kogukondlikku arengut ning tööstuspargi arendamist.
Peamiste ohtudena märgiti töökohtade vähenemist, Tallinna jätkuvat tõmmet elanike ja ettevõtete jaoks, riiklikest strateegilistest otsustest tulenevaid mõjusid ning riski jääda arengus maha naaberomavalitsustest.
Esimene avalik arutelu näitas, et Anija valla inimestel on palju häid mõtteid ja valmisolekut oma kodukoha arengusse panustada. Osalejad said võimaluse mõjutada arengukava sisu juba selle koostamise varases etapis ning anda oma panuse järgmise kümnendi arengusuundade kujundamisse.
Arengukava koostamine jätkub ning kõigil huvilistel on endiselt võimalik oma ettepanekuid ja mõtteid jagada. Juba sellel nädalal kogume inimeste arvamusi selle kohta, mis on Anija vallas hästi ja mis võiks olla veel parem.
Ettepanekud ja küsimused on oodatud arengukava koostamise kontaktisikule arendusjuhtTiina Viirnale (e-posti aadress ).