Harjumaa on piirkond, kus iga inimene saab elada vaimselt ja füüsiliselt tervet elu, teha teadlikke ja tervist toetavaid valikuid ning tunda end väärtustatud kogukonna liikmena. Tervisesõbralik elukeskkond, ühtehoidvad kogukonnad, koostöine juhtimine ja teaduspõhised lahendused tagavad, et tervis ja heaolu on loomulik osa igapäeva elust.

Nii sõnastasime Harjumaa tervise- ja heaolustrateegia visiooni aastaks 2036+.

Strateegia eesmärk on luua plaan, mis arvestades kohalikke vajadusi, aitab inimestel teha tervislikumaid valikuid ja kogeda rohkem heaolu. Dokument annab ülevaate peamistest riski- ja kaitseteguritest erinevates eluetappides, mis mõjutavad igapäevaselt meie valikuid ümbritsevas elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

Heaolu mõjutavad riski- ja kaitsetegurid

Lastega peredes on murekohaks vähene toetus vanemlusele, stress ja konfliktsed peresuhted. Laste heaolu tagamiseks on oluline, et pered saaksid õigeaegset tuge, mida pakuvad näiteks programmid „Imelised aastad“ ja „Gordoni suhtlustreening lapsevanematele“, või valdkonna spetsialistid.

Koolinoorte seas on levinud vaimse tervise probleemid, tasakaalustamata toitumine, vähene liikumine, liigne ekraaniaeg ja uimastite tarvitamine.Uuringute järgi kogeb iga teine noor kurvameelsust või üksildustunnet. Tüdrukutel on vaimse tervise mured sagedasemad kui poistel. Kiusamine ja uimastite tarvitamine süvendavad probleeme, mis võib suurendada riskikäitumist ka tulevikus. Noori kaitsevad mitmekülgsed huvihariduse võimalused, regulaarne füüsiline aktiivsus ja tasakaalustatud toitumine. Koolides pakutavad programmid, nagu Liikuma kutsuv kool, Kiusamisvaba kool ja VEPA metoodika kasutamine I kooliastmes. Samuti on oluline pakkuda noortele vaimse tervise tuge, õpetada eneseabioskuseid ja sotsiaal- emotsionaalseid pädevusi.  Samuti on tähtis kaasata noori neid puudutavate otsuste tegemisse, nii koolielu kui vaba aja sisustamisel.

Tööealist elanikkonda ohustab istuv eluviis, vähene liikumine ja ebatervislikud toitumisharjumused. Samuti võivad tööpinged kaasa tuua rahulolematuse, mis mõjutab nii töö- kui eraelu. Viimastel aastatel on vaimse tervise probleemide tõttu töövõime vähenenud, kasvanud on varajane haigestumine elustiilist tingitud haigustesse, nagu kõrgvererõhktõbi ja II tüüpi diabeet. Ennetada saab isiklike valikute ja tervist toetava töökeskkonna kaudu: toetavad lähisuhted, regulaarne toitumine ja liikumine ning aeg puhkuseks. Riiklikel sõeluuringutel osalemine aitab kasvajaid varakult avastada ja kingib kindlustunde.

Vanemaealistel võivad suurendada riske üksildus, sotsiaalne isolatsioon ja toimetulekuraskused. Samuti võib elukeskkond, mis ei arvesta vanusega kaasnevate eripäradega, teha igapäevaelu keeruliseks. Kaitseteguriteks on ühtehoidev kogukond, võimalused aktiivseks sotsiaalseks suhtluseks ja vanusesõbralik elukeskkond.

Lahendused

Strateegia elluviimiseks koostatakse tegevuskava neljaks aastaks, et astuda konkreetseid samme inimeste heaolu ja tervise edendamiseks kolmel suunal:

Tervist toetavad valikud – soodustada igapäevaelus teadlikke otsuseid, mis aitavad meil olla füüsiliselt ja vaimselt terved ning  oskused enesehooleks.

Ühtehoidvad kogukonnad –  usaldavad ja hoolivad inimesed, kes on valmis koostöös kohalikku elu edendama ja probleeme ennetama.

Tervis igas poliitikas – omavalitsusel on selged eesmärgid ja tegevuskava, mis arvestavad kohalike inimeste tervise ja heaoluga kõigis poliitilistes otsustes.

Strateegia on tulevikku vaatav raamistik, mis näitab suunda terviseriskide ennetamiseks, tõstab inimeste teadlikkust ning pöörab tähelepanu heaolu loomisele. Dokument on koostatud koostöös kohalike omavalitsuste esindajate ja valdkonna ekspertidega.

 Targad valikud loovad tervema tuleviku.

Tiina Tõemets, rahvatervise nõunik

Harjumaa Omavalitsuste Liit

Strateegia terviktekst on leitav Harjumaa Omavalitsuste Liidu veebilehelt:

https://www.hol.ee/storage/_core/harjumaa-tervise-heaolustrateegia-2036-kinnitatud.pdf