Sotsiaaltoetused

Sünnitoetust on õigus saada lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on olnud katkematult Anija vald. Taotluse sünnitoetuse saamiseks võib esitada lapse ema või isa tingimusel, et mõlemad lapsevanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanik(ud) enne lapse sündi ja sünnitoetuse taotlemise ajal. 
Sünnitoetuse määr on kuni 800 eurot ühe lapse kohta.

Sünnitoetust makstakse kahes osas: 

1. 400 eurot pärast lapse sünni registreerimist, kui mõlema vanema või üksikvanema elukoht rahvastikuregistris on enne lapse sündi Anija vald;
2. 200 eurot pärast lapse sünni registreerimist, kui ainult ühe vanema elukoht rahvastikuregistris on enne lapse sündi Anija vald;
3. 400 eurot pärast lapse ühe aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanikud lapse sünnile järgneva aasta 1. jaanuari seisuga; 
4. 200 eurot pärast lapse ühe aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema üks vanem on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanikud lapse sünnile järgneva aasta 1. jaanuari seisuga.

Sünnitoetuse saamiseks esitab lapsevanem kirjaliku või elektroonse taotluse kolme kuu jooksul arvates lapse sünnist ja lapse aastaseks saamisest. 

Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust kehtestatud määras igale vastsündinule.

Sotsiaaltoetuse taotlemise aluseks on toimetulekupiir, mis arvestatakse ühe pereliikme kohta pool või alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtivast miinimumpalgast. Toetust eraldatakse majanduslikesse raskustesse sattunud isikutele või peredele ootamatute elusündmuste korral (nt tulekahju, loodusõnnetus, erakorralise abivahendi soetamine jm). Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon või vallavalitsus ja kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Toetuse suuruseks on kuni 350 eurot. Toetus makstakse välja taotleja või tema poolt määratud isiku pangaarvele. Taotleja avalduse alusel võib toetuse kanda taotleja poolt esitatud juriidilise või füüsilise isiku arvele teenuste osutamise eest.

Toetust on õigus taotleda vallavalitsuse korraldusega määratud puudega lapse või täisealise isiku hooldajal.

Toetust võib maksta perekonna ühele liikmele:

• kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest;
• täisealise puudega isiku hooldamise eest juhul, kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete poolt osutatava abi näol täielikult kaetud;
• puudega täisealise isiku tööl käivale hooldajale juhul kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on võimalik puudega isikut ka hooldaja töötamise korral vajalikul määral hooldada ning kui hooldaja töö seda võimaldab.

Ühele hooldajale võib määrata ja maksta toetust kuni kahe puudega lapse hooldamise eest või kahe täisealise puudega isiku hooldamise eest.

Toetust ei maksta isikule:

• kes oma puudest tulenevalt pole ise võimeline kõrvalise abita toime tulema;
• kes õpib statsionaarses õppevormis (õpilased ja üliõpilased);
• juhtudel, kui puudega lapse või täisealise isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste toetavate teenuste või toetuste osutamisega.

Toetuse määramisest võib keelduda kui taotleja pole täitnud oma hooldajakohustusi, mis on faktiliselt leidnud tõendamist või hooldusvajadusega isikule on võimalik osutada teisi teenuseid. Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja arvestatava kuu 25. kuupäevaks. Toetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. Toetuse saaja on kohustatud kirjalikult teatama spetsialistile tööle asumisest ja kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa toetuse maksmise lõpetamist või toetuse suuruse muutmist 10 päeva jooksul asjaolude ilmnemisest. Mittetöötava hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Anija vald.

Hooldajatoetuse suurus on:

• madalama hooldusvajadusega puudega lapse ja täiskasvanu hooldamise eest 40 eurot kuus;
• kõrgema hooldusvajadusega puudega lapse ja täiskasvanu hooldamise eest 60 eurot kuus.

Sotsiaaltoetuse taotlemise aluseks on toimetulekupiir, mis arvestatakse ühe pereliikme kohta pool või alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtivast miinimumpalgast. Toetust eraldatakse ettenägematute elukondlike vajaduste korral, et tagada pere toimetulek. Nimetatud toetust võib maksta eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks ja erandjuhul eluaseme teenuste eest tasumiseks. Toetust on võimalik taotleda kuni 3 korda aastas.

Toetust saavad taotleda järgmised sihtrühmad:

• puudega isik;
• rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülal pidama oma vanemat;
• vanglast vabanenu;
• asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor;
• pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu;
• paljulapseline pere;
• puudelapsega pere;
• puuduva või osalise töövõimega isik, kes ei tööta;
• muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu poolt kinnitatud toimetulekupiiri.

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon või vallavalitsus ja kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Toetuse suuruseks on kuni 65 eurot. Toetus makstakse välja taotleja või tema poolt määratud isiku pangaarvele. Taotleja avalduse alusel võib toetuse kanda taotleja poolt esitatud juriidilise või füüsilise isiku arvele teenuste osutamise eest.

Toetust saavad taotleda kaks korda aastas riskipered (paljulapseline pere, kus on vähemalt kolm alla 18-aastast päevases õppevormis õppivat last; puudelapse pere; üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus) lastele koolitarvete, riiete ja jalanõude ostmiseks, samuti õpilase õpilaskodu või ühiselamu üüri tasumiseks. Toetus makstakse välja õpilaskodu või ühiselamu pidajale arve alusel. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Toetuse suuruseks on kuni 35 eurot ühe kooliskäiva lapse kohta. Toetus makstakse välja sularahas kassast, taotleja isiklikule pangaarvele või kinkepakina. Taotleja avalduse alusel võib toetuse kanda taotleja poolt esitatud juriidilise või füüsilise isiku pangaarvele.

Sotsiaaltoetuse taotlemise aluseks on toimetulekupiir, mis arvestatakse ühe pereliikme kohta pool või alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtivast miinimumpalgast. Toetust on õigus taotleda riskirühma isikul, riskiperel ning töövõime kaotusega isikul, kes ei ole võimeline töötama. Toetust on võimalik taotleda üks kord aastas. Küttetoetuse suurus on kuni 65 eurot.

Sotsiaaltoetuse taotlemise aluseks on toimetulekupiir, mis arvestatakse ühe pereliikme kohta pool või alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtivast miinimumpalgast. Toetust on võimalik taotleda 1 kord aastas laste-, noorte- või töölaagri tuusiku osaliseks kompenseerimiseks.

Toetust saavad taotleda järgmised sihtrühmad:

• paljulapseline pere, kus on vähemalt kolm alla 18-aastast päevases õppevormis õppivat last;
• puudelapse pere;
• üksikvanemaga pere, (kellel puudub teise vanema toetus);
• eestkostepere;
• kasupere.

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon või vallavalitsus ja kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Toetuse suuruseks on kuni 35 eurot ühe lapse kohta. Toetus makstakse välja taotleja või tema poolt määratud isiku pangaarvele. Taotleja avalduse alusel võib toetuse kanda taotleja poolt esitatud juriidilise või füüsilise isiku arvele teenuste osutamise eest.

Kõigile Anija valla koolides (Aegviidu põhikool, Alavere põhikool ja Kehra gümnaasium) õppivatele 1.- 12. klassi õpilastele kindlustatakse tasuta koolilõuna. Lisaks makstakse laste toitlustamise toetust sotsiaaltoetusena lasteaias käivatele lastele, põhikooli õpilastele pikapäevarühmas või õpilaskodus, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilastele. Toetus määratakse kuni kuueks kuuks. Sotsiaaltoetuse taotlemise aluseks on toimetulekupiir, mis arvestatakse ühe pereliikme kohta pool või alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtivast miinimumpalgast.

Toetust saavad taotleda järgmised sihtrühmad:

• puudega lapsega või last kasvatav puudega isik;
• paljulapseline pere, kus on vähemalt kolm alla 18-aastast päevases õppevormis õppivat last;
• üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus.

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon või vallavalitsus ja kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Vajadusel võib toetuse taotlejaks olla ka kolmas isik (hooldaja, õpetaja, sotsiaaltöötaja vms). Toetus makstakse välja laste-, õppe- või toitlustusasutusele.

Matusetoetust makstakse Anija vallas elanud isiku surma korral isikule, kes korraldab matused ja katab sellega kaasnevad kulud. Erandjuhtudel saavad Anija valla registris olevad matusekorraldajad toetust ka siis kui surnu elukoht oli teises omavalitsuses või kui surnul puudus elukoht ja matusekorraldaja ei ole saanud matusetoetust teisest omavalitsusest. Toetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku avalduse, mille alusel kantakse matusetoetus 250 eurot avaldaja poolt näidatud arvele või matuseteenuse pakkujale.

Sotsiaaltoetuse taotlemise aluseks on toimetulekupiir, mis arvestatakse ühe pereliikme kohta pool või alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtivast miinimumpalgast. Toetust on võimalik taotleda 1 kord aastas ja puudelapsega perel 4 korda aastas.

Toetust saavad taotleda järgmised sihtrühmad:

• puudega isik;
• rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülal pidama oma vanemat;
• vanglast vabanenu;
• asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor;
• pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu;
• paljulapseline pere;
• puudelapsega pere;
• puuduva või osalise töövõimega isik, kes ei tööta;
• muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu poolt kinnitatud toimetulekupiiri.

Toetust makstakse prillide, ravikulude või abivahendite ostmise, rentimise osaliseks kompenseerimiseks. Erandjuhul saab toetust puudega isik ka ravimite kompenseerimiseks, kui selleks kulunud summa ühes kalendriaastas ületab aastas makstava puudetoetuse summa. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon või vallavalitsus ja kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Toetuse suuruseks on kuni 35 eurot. Toetus makstakse välja taotleja või tema poolt määratud isiku pangaarvele. Taotleja avalduse alusel võib toetuse kanda taotleja poolt esitatud juriidilise või füüsilise isiku arvele teenuste osutamise eest.

Toimetulekutoetus on riigi ajutine abimeede puuduses inimestele, mida makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks, et tagada  minimaalsed rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus, kus on isiku tegelik elukoht. Isiku tegelikuks elukohaks on:

1. rahvastikuregistrisse kantud elukoht;
2. rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi järgne elukoht;
3. rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoht või
4. muu elukoht.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle igakuised netosissetulekud pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

 
Toimetulekupiir alates 2026.a 1. jaanuarist on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus,  perekonna teisele ja igale järgmisele täisealisele liikmele  176 eurot (80% esimesest), igale alaealisele liikmele 264 eurot kuus (120% esimesest).

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on: 
toimetulekutoetus = (toimetulekupiir + eluruumi alalised kulud) – sissetulekud.
Kui tulemuseks on positiivne vahe, määratakse see summana toetuseks. Negatiivse või nullsumma puhul toetust ei määrata.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

1. abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
2. esimese ja teise astme alanevad ja ülenevad sugulased;
3. muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Toimetulekutoetuse taotleja esitab eelnenud kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse jooksval kuul hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Taotluses märgib taotleja arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:

1. eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
2. jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid
3. eelmise kuu eluasemekulude tasumist

Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise korral esitab taotleja lisaks kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest kinnis- ja vallasasjadest, milleks on taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad eluruumid ja sõidukid liiklusseaduse tähendused ning väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto või kontod, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.

Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:

1. kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja
2. seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust.

Toimetulekutoetuse arvestamisel lähevad arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

1. üür;
2. korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
3. korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
4. veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
5. soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
6. kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
7. elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
8. majapidamisgaasi maksumus;
9. maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
10. hoonekindlustuse kulu;
11. olmejäätmete veo tasu;
12. eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui:

• toetuse taotleja elab eluasemelaenuga ostetud ja rahavastikuregistris registreeritud elupinnal;
• eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema perekonnaliige juhul, kui toetust taotleb perekond;
• eluaseme soetamiseks võetud laenu korral on ära kasutatud maksepuhkuse võimalus või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige panga selgituse, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks;
• toetuse taotleja ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on kehtestatud toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Sarnaselt üürikulude arvesse võtmisega toimetulekutoetuse arvestamisel, ei pruugi ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse koos intressi ja kohustusliku

eluasemekindlustuse maksega saada eluasemekulude hulgas arvesse võtta täies ulatuses, vaid osaliselt.

• Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
• Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
• Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanevad ja ülenevad sugulased.
• Maamaksukulu ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui taotleja on maamaksu tasumisest täielikult või osaliselt vabastatud maamaksuseaduse § 11 alusel.

Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.

Toimetulekutoetuse taotlejaks ei saa olla isik, kelle eest osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust või ta viibib kinnipidamisasutuses.

Toimetulekutoetuse võib jätta määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:

1. toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;
2. toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud;
3. toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
4. toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
5. toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alaneval või üleneval sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
6. kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
7. toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.
8.  isikule on määratud vanaduspension, aga isik on esitanud avalduse pensioni suuruse vähendamiseks või pensioni maksmise peatamiseks.

Kohalikul omavalitsusel on põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid.

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ja makstakse välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või erandjuhul sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

Sotsiaaltoetuse taotlemise aluseks on toimetulekupiir, mis arvestatakse ühe pereliikme kohta pool või alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtivast miinimumpalgast. Toetust on võimalik taotleda kuni 4 korda aastas.

Toetust saavad taotleda järgmised sihtrühmad:

• puudega isik;
• rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülal pidama oma vanemat;
• vanglast vabanenu;
• asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor;
• pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu;
• paljulapseline pere;
• puudelapsega pere;
• puuduva või osalise töövõimega isik, kes ei tööta;
• muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu poolt kinnitatud toimetulekupiiri.

Toetust eraldatakse isikutele või peredele kes ei saa raviasutusse sõita ühistranspordiga ja peavad selleks kasutama taksoteenust või muud transporditeenust. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon või vallavalitsus ja kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Toetuse suuruseks on kuni 35 eurot. Toetus makstakse välja taotleja või tema poolt määratud isiku pangaarvele. Taotleja avalduse alusel võib toetuse kanda taotleja poolt esitatud juriidilise või füüsilise isiku arvele teenuste osutamise eest.

Eakatele vanuses 70, 75, 80, 85, 90 ja 95 aastat saadetakse vallavalitsuse õnnitluskaart koju posti teel. 100. eluaasta täitumisel on toetuse suurus 100 eurot koos kingitusega (avaldust ei pea esitama).