Sõpra tunned hädas- see vanasõna kehtib hetkel vist rohkem kui kunagi varem.

Maailm on viimaste nädalatega muutunud drastiliselt ja kahjuks tuleb tõdeda, et mitte paremuse poole. Sõda Euroopas, tegelikult igasugune sõda, tähendab üldiste põhitõdede ja arusaamade murdumist. Ukrainas toimuv on meile väga lähedal toimuv sõda. Nii geograafiliselt, kui ka emotsionaalselt. Selle kõige valguses tuleb meil üle vaadata enda põhimõtted, teod ja väärtused…

Anija vallas elab palju erinevate rahvaste esindajaid, 2021. aastal on meie elanikud määratlenud end olevat 40 eri rahvusest. Võin suure tänutunde ja uhkusega öelda, et väga paljud, väga erinevatest rahvustest inimesed on pöördunud meie poole, pakkunud abi sõjapõgenike majutamisel ning toidu ja muu esmavajaliku soetamisel. See näitab, et olenemata rahvusest oleme me üks vald, üks riik ja valmis aitama abivajajaid.

Meie valda on viimase paari nädalaga jõudnud üle 250 sõjapõgeniku. Paljud on leidnud esimese peavarju sugulaste või sõprade juures. Osad nendest inimestest on valla ruumides, osa täiesti võõraste inimeste korterites. Üle 200 inimese on majutatud majutusasutustes. Nad on pidanud jätma oma kodu, lähedased ja kõik neile tuttava, et päästa ennast ja oma lapsi. Need inimesed vajavad igasugust abi… alates hambaharjast ja kammist ning lõpetades töökoha ja inimväärsete elamistingimustega. Paljud siia saabunud inimesed ei plaani jääda meie valda püsivalt elama vaid ootavad pikisilmi sõja lõppu, et pöörduda tagasi kodumaale. Kahjuks me hetkel ei tea, millal see unistus neil võimalikuks saab.

Nagu korra juba ütlesin, siis olen tõeliselt uhke ja südamest tänulik kõigi nende Anija valla inimeste üle, kes on panustanud ja valmis panustama, et meie juurde saabunud ning sõjast räsitud inimesed saaksid ennast siin hästi ja turvaliselt tunda. Mitte keegi meist ei sooviks ennast panna nende olukorda. Unustame korraks nurisemise selle üle, et mis meil endal puudu on. Ükskõik, mida me arvame, et meil võiks rohkem olla, ikka on elu siin praegu parem. Me saame elada oma kodus ja kodumaal ja meil on rahu. Palun hoiame seda ja kogu tänutundega oma võimaluste üle, toetame jätkuvalt neid, kes on meist kordades hapramas seisus.

Nüüd on meie kord tunda oma sõpru hädas! Aitame, toetame ja kui teistmoodi ei ole võimalik, siis lihtsalt naeratame neile siiralt ja heatahtlikult!