Kuna segaolmejäätmed satuvad üldiselt masspõletusse või halvimal juhul ka prügilasse ladestusse, on tähtis lähtuda põhimõttest, et segaolmejäätmete kogus peab vähenema igas majapidamises (sh asutustes), mistõttu peab suurenema jäätmete liigiti kogumine. 

Enamike toodete valmistamiseks on üldjuhul võimalik kasutada vanade toodete materjale, mis tähendab, et tänu jäätmete liigiti kogumisele antakse nendele jäätmetele uus elu uue toote näol. Seeläbi jõuab ka prügilasse vähem jäätmeid ning uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem. Puhta materjali saamiseks on oluline, et jäätmete liigiti kogumine toimuks juba nende tekkemomendil nende tekkekohas, et jäätmeliigid ka jäätmete veol omavahel ei seguneks.

Jäätmete ühte konteinerisse panemine rikub nende ringlusesse suunamise või taaskasutamise võimalused – näiteks kui toidujäätmed satuvad vanapaberi hulka, siis ei saa vanapaberit enam materjalina edasi ringlusesse suunata. Mida efektiivsemalt jäätmeid sorteeritakse, seda enam säästetakse looduskeskkonda ja puhast loodusressurssi.

Lisaks tuleb kindlasti muudest jäätmetest eraldi koguda ka ohtlikke jäätmeid. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätmete puhul.

Anna enda panus loodusressursside säästmiseks ja materjalide ringlusesse suunamiseks ning kogu jäätmeid liigiti!