Biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda liigiti ning nende jäätmete viskamine segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kohustuslik jäätmevedajale üle anda konteineriga. Kui elanik on valmis toidujäätmeid oma kinnistul kompostima, siis see tegevus vabastab jäätmete üleandmise kohustusest. Jäätmete kompostimine hajaasustusega aladel on eelistatud tegevus kuna aitab vähendada jäätmeveokite liiklemist meie teedel ja võimaldab elanikel valmistada endale head kompostmulda. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, toidu- ja köögijäätmeid tiheasustusalal nõuetekohase kinnise kompostriga ning hajaasustusalal lahtiselt aunas.

! Kui kompostid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid enda kinnistul, siis tuleb sellest Anija Vallavalitsust teavitada. Selleks saada enda kompostrist/kompostikastist/kompostiaunast foto koos kinnistu aadressiga Anija valla keskkonnaspetsialistile evelin.kolbak@anija.ee. Selle alusel saame teha jäätmevaldajate registrisse märke, et kinnistul biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostitakse ning nende jäätmete üleandmine jäätmevedajale ei ole kohustuslik.

!! Kui Anija Vallavalitsust ei teavitata hiljemalt 31.12.2023 kohtkompostimisest, siis saadab jäätmevedaja alates jaanuarist 2024 kõidele sellistele jäätmevaldajatele biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmiseks veograafiku (1x 14 päeva jooksul). Kui jäätmete äraveo päeval selgub, et jäätmete konteiner puudub või puudub sellele ligipääs, siis esitab jäätmevedaja tühisõidu arve. Kui jäätmete konteiner puudub mitmel korral järjest, siis on vallavalitsusel õigus alustada antud jäätmevaldaja osas järelevalvemenetlust. Rahaline trahv jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest on kuni 800 eurot.

Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida ainult eramajade kinnistutel. Vallavalitsusel on õigus teha erandeid kortermajadele lähtudes igast konkreetsest juhtumist eraldi ja selleks tuleb Anija Vallavalitsusele esitada avaldus. Kui ettevõtted soovivad selliseid jäätmeid kompostida, siis nad peavad biojäätmete ringlussevõtuks vormistama jäätmekäitleja registreeringu (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/jaatmed/jaatmekaitleja-registreering ).

Lisaks kompostimisele on lubatud koduloomadele sobivaid toidujäätmeid ka loomadele toiduks anda, kuid kohtkompostimine peab sellisel juhul kinnistul siiski olema. Juhime tähelepanu, et põllumajandusloomadele ei tohi toiduks anda loomseid kõrvalsaadusi ega loomsete kõrvalsaadustega kokku puutunud toidujäätmeid. Täpsemat infot saab Põllumajandus- ja Toiduametist (pta@pta.agri.ee või 605 1710).

 

Biojäätmete liigiti kogumine on oluline mitmel põhjusel:

- koos teiste jäätmetega prügilasse ladestatud biojäätmetest eraldub prügilagaasi, mis on olulise mõjuga kasvuhoonegaas

- segaolmejäätmetega koos kogudes määrivad biojäätmed ära teised jäätmematerjalid, mida muidu oleks olnud võimalik välja sortida ja ringlusse suunata

- biojäätmetes sisaldub olulisi taimetoitaineid, mis on väärtuslik ressurss nii koduaias kui ka põllumajanduses. Biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Nõnda hoiame toitained ringluses ja kasutame vähem mineraalväetisi.

- biojäätmetest biogaasi tootes on võimalik ära kasutada neis sisalduv energia kütusena ja kääritusjääk kui põlluväetis.

 

Kompostimis ekohta leiav lisainformatsiooni Kompostiljoni koduleheküljelt (https://kompostiljon.ee/)

 

Toidujäätmete tekke vähendamine on oluline!

Uuringu "Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas" andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 t toidujäätmeid., millest ligi pool tekib kodumajapidamistes. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit. Kõige rohkem läheb toitu raisku kodumajapidamistes.

Uuringu põhjal tekitab üks inimene kodumajapidamiste arvestuses toidujäätmeid keskmiselt ligikaudu 61 kg aastas, millest natuke alla poole ehk 26 kg võib lugeda raisatud toiduks ehk toidukaoks. Leibkonna kohta arvestatuna tekib toidujäätmeid keskmiselt 149 kg ja toidukadu 63 kg aastas. Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond ära keskmiselt 180 euro väärtuses toitu (lastega peredes kuni 220 euro väärtuses). Kokku viskavad kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas.

Toiduraiskamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heide, tarbetu vee ja põllumajandusmaa kasutamine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Vältides ja vähendades toiduraiskamist on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.

Jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks on oluline, et iga jäätmevaldaja (nii elanik, asutus kui ettevõte) rakendaks selleks asjakohaseid meetmeid. Eelistatuimaks lahenduseks on korrigeerida oma tarbimisharjumusi viisil, mis loob eeldused toidu raiskamise piiramiseks ja jäätmete väheseks tekkimiseks.

Anna enda panus toidujäätmete tekke vältimiseks:

• Planeeri menüü ehk portsjonid ja toidukorrad ette.
• Tee enne poodi minemist menüü järgi ostunimekiri arvestades, milliseid koguseid toitu vajad ja millised toiduained on kodus juba olemas.
• Ole leidlik toiduainete ja toidu ülejääkide kasutamisel, arvestades seejuures toiduohutusega.
• Tee vahet märgetel "kõlblik kuni" ja "parim enne. Tarbi toit enne „kõlblik kuni" kuupäeva möödumist! Toiduaineid on ohutu tarbida ka mõnda aega pärast „parim enne" kuupäeva möödumist, kuid enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse.
• Jälgi pakenditele märgitud kuupäevi ja paiguta toiduained kapis ümber – tõsta uuemad tooted külmikus või kapis tahapoole ja vanemad ettepoole.
• Säilita toitu nõuetekohaselt
• Kasuta toidu säilitamiseks külmutamist või kuivatamist.
• Kasuta väiksemaid taldrikuid, lusikaid ja kahvleid. Nii sa ei tõsta taldrikule rohkem toitu, kui ära süüa jaksad.
• Jaga üleliigset toitu sõprade, kolleegide või naabritega!
• Vali poes ja turul julgelt ebastandardse välimusega puu- ja köögivilju – need on täiesti söödavad ja toitvad ning saad ära kasutada allahindlusi või muid kampaaniad.
• Töökoha või kooli sööklas ära tõsta rohkem süüa, kui jaksad ära süüa.
• Rootsi lauas võta väiksem taldrik, et vältida üleliigsete toidukoguste taldrikule tõstmist.
• Küsi kohvikus või restoranis järelejäänud toit endaga kaasa. Nii saad seda süüa hiljem kodus.
• Kohanda oma ootusi - ära eelda, et kogu toiduvalik peab olema toidupoes, kohvikutes ja restoranides kogu päeva vältel saadaval. See võib tähendada, et poed, kohvikud ja restoranid peavad päeva lõpus toitu ära viskama.
• Kui siiski tekib toidujäätmeid, ära viska neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogu liigiti ja komposti ise või viska biojäätmete konteinerisse.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Anija Vallavalitsuse projekti „Biojäätmete liigiti kogumise lahendused Anija valla elanikele" 47 299 euroga biojäätmete kompostrite ja konteinerite ostuks. Kokku soetati projekti raames 260 kompostrit ja 3 konteinerit.

Projekti rahastavad Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest ja Anija Vallavalitsus oma eelarve vahenditest.

Projekti raames soetatud kompostrid on endale omanikud leidnud. 

Lisainfo: Keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak, evelin.kolbak@anija.ee või +372 58 189 033